TEADLANE 24.08.2004
"Teadlane on meie ajaleht"
Kohvirecords
¤ uudised
TULE ERKKI HYVA PLAADIESITLUSELE
Kohvirecordsi sublabel Õunaviks sai lõpuks valmis tartlase Erkki Hyva debüütplaadi "Varjust rambini". Kõik laulud on arranzheerinud ja kodus linti mänginud Erkki Hyva, jutustused salvestas Lauri Sommer. Lähemalt Erkki Hyvast ja plaadist Õunaviksi veebist: www.kohvirecords.ee/ounaviks.
"Varjust rambini" Tallinna esitlus toimub 26. augustil algusega 20.00 Rahvusraamatukogu hoovis asuvas amfiteatris. Kavas on: Uni heitlus, kus kohtuvad Võitmatu Galaktlan ja Hirmus Luuk, filmi "Võimlev jänes ja asjad" Tallinna ametlik esilinastus ja Erkki Hyva kontsert. Hyva on ka 1996. aastal valminud lühifilmi üks osatäitjaid.
Tartu esitlus toimub 28. augustil 14.00-18.00 Y-galerii hoovis Küütri 2. Taaskord on plaanis Erkki Hyva kontsert, lisaks on oodata teisigi bände, tegevuskunsti programmi ning Lauri Kulpsoo näitust Erkki Hyvast.
Plaat on saadaval Kohvishopis www.kohvirecords.ee/04_shop, Tallinnas kauplustes Lasering ja Sireen ning Tartus Y-galeriis. Esitlustel plaat müügil odavamalt 100 kr tükk.
Esitlused ise on tasuta. Oled oodatud!
KOHVIPOOD AVATUD
Olete lahkesti palutud külastama uut kauplemiskohta Kohvishop aadressil: www.kohvirecords.ee/04_shop.
Pakutava kauba hulgas leidub rohkelt Kohvirecordsi toodangut ning kogu Õunaviksi alt väljastatu, välja arvatud splitreliis Arvo Valme featuring Indrek Praks "Hetked", kuna asjatundjate hinnangul pole sellist plaati ilmunudki.
Kundedele toimetatakse tellitud kaup ELS kulleri abiga otse koduukse taha, mistõttu jääb ära tülikas postkontoris paki järel käimine. Lähitulevikus on plaanis sortimenti laiendada ka teiste Eesti plaadifirmade toodanguga, samuti on Indrek Praks uurinud võimalusi poe vahendusel värsket mett müüa.
Kaupluse on programmeerinud Lauri Kasvandik Häädemeestelt ja kujundanud Egon Randlepp Helsinkist.
UUT KOHVIRAADIOS
"arengustrateegia: järkjärguline areng, kuna kõike ei oska hoobilt ette näha. juba valmis asjad annavad jõudu edasi liikumiseks" A.T.
1) Saatejuht ja viisivõlur Rein Fuks (kodanikunimega Roolivardapuks) alustab uue saatesarjaga "Kohviradio Country Show". Lühidalt öeldes on tegu heinaküünis magamise saundträkiga;
2) Belgia idm-kumiir Plicploc on teinud saate nimega Plicploc@kohviradio;
3) Sõgedamate muusikaliste valikuprintsiipide austajatele on meil pakkuda lo-fi saade "Another Thought" meie uue sõbralt Norton Zengerilt (Ameerika Ühendriikidest, Floridast);
4) Biskviit numero 11 oma "tuntud" vastuolulisuses ja "küsitavas"
humoorikuses, teie "armsalt" Kohviraadio programmidirektorilt Estradamuselt;
5) Inglismaa plaadifirma WERK on esindatud saatega: "botched anthems mix 2004 by po-ski";
6) Uudis! U tähe all on saadaval ja kuuldaval on Ulmeplaatide BACK kataloog;
7) live sektsioonis on kuulamiseks valmis ansambel Barbarize New Yorgi kontserdi ülesvõte;
8) Õunaviksi panuseks on Erkki Hyva palad, mis plaadile ei mahtunud, kuid sellegipoolest huvitavad kuulata on.
Kõik see on tellitav:
http://www.kohviradio.com/tunes/requests/index.html
PASTACA PLAAT AAFRIKAS TESTIDEL
Pastacas, kodanikunimega Ramo Teder, on lõpetamas uut sooloalbumit. Tegemist on täispika plaadiga, mis stiililiselt on jätk split albumil "Dehemardik datis " (Kohvi CD008) avaldatule. Hetkel on album avaldamiseelsel test-sessioonil Abujas, Nigeerias. Kohaliku juhtiva muusikatestija Lucas Kolawole Akapa sõnul on tegu huvitava plaadiga.
"Võrreldes eelmise sooloalbumiga "Kõrvaklapid" on saund konkreetsem ja teravam, meeldiv oli taas kuulda ägedaid laulupartiisid. Meil tekkis siin ka väike kahtlus, mida hetkel detektorite abil kontrollime. Nimelt saime anonüümkirja, et 2/3 albumile tulevatest paladest on sisse lauldud mitte Pastaca, vaid tuntud Eesti telemehe Rein Karemäe poolt," mainis Akapa.
Plaadi katsetamiseks spetsiaalselt ümber ehitatud Abuja ülikooli sööklat väisab iga päev 600-800 inimest, kes hindavad plaadile kandideerivaid lugusid kümne palli süsteemis. Plaadi
ilmumisajaks on sügis 2004, avaldajaks Kohvirecords.
¤ jõukatsumine
(uus rubriik pakub võimalust fantaasial lennata lasta)
SUUR TEADLASE JUTUVÕISTLUS!
Teadlase toimetuskolleegium kutsub üles osalema Suurel Teadlase Jutuvõistlusel 2004. Lase fantaasial lennata, kirjuta vabas vormis ja vabal teemal lühijutt kuni 1000 tähemärki (võib ka mitu olla, kuid avaldamiseks valime välja ühe) ja saada hiljemalt 15. september 2004 aadressile kohvi@kohvi.com subjectiga "Suur Teadlase Jutuvõistlus".
Peaauhinnaks on Erkki Hyva plaat "Varjust rambini" + veel üks Kohvirecordsi või Õunaviksi heliplaat omal valikul (valikut näeb: www.kohvirecords.ee/04_shop). Kõik paremad palad leiavad avaldamist tulevastes Teadlastes.
Suure Teadlase Jutuvõistluse zhüriisse kuuluvad Mihkel Mukk, Jaan Tätto ja vennad Ürbid. Tulemused avaldame järgmises Teadlases.
¤ sisekujundus
(uus rubriik edastab Kohvi sisekujundusuudiseid)
KUIDAS SÜNDIS KLUBI "TALLINN"
Tahtsime teha head klubi ja suundusime Linnahalli taha. Sai seal tibake napsu võetud ja meelemärkusele tulime päev hiljem klubi omaniku Meelis Mäotsa ja tegevdirekori Karl Kermesega "Moskva" kohvikus lällates, klubi sisekujunduskavandid laual. Plantshetid olid kohviplekke ja sigaretiauke täis.
Siis tuli Villu Tamme, kaks "Sovetskojet" näpus, ja istus ka lauda kavandeid uurima...
Loe edasi: http://www.solness.ee/maja/index.php?gid=35&id=316
¤ motoajalugu
MEENUTAB "PERFECT RADIO" AUTOR PRIIT PALLASMA
Aastatel 82-84 töötasin ma suviti Mudas. Muda oli tegevus, mille käigus kuivatati vetikaid kodumaise marmelaaditööstuse tarbeks. Mudakäitlus-protseduur oli mõneti sarnane heinateoga, erinedes viimasest, samas, kõikides detailides. Jättes detailid kõrvale, ütleks siinkohal vaid, et pappi sai sitaks, töö
toimus ainult päikesepaisteliste ilmadega ja tööpäev sisaldas endas 2tunniseid pause, mil lihtsalt oodati, et muda kuivaks. Päike, loodus ja elevil noored - ootamine oli kõike muud kui piin.
Moto oli Mudaga tihedalt seotud, sest tööl käidi motoriseeritult. Oma miilitsat Muhu saarel ei olnud, antud piirkonna eest vastutav miilits elas ja tegutses sootuks Saaremaal. Tänu sellele vohas Muda-moto oma sõltumatus kauniduses ja ei küsinud vanusest. M-id, Izh-id, Kovrovetsid, Pann-id (Pannoniad) ning nende segaverelised
kombinatsioonid ... Wannabe'del Minskid ja ühel snoobil ka Jawa. Aga põhiline oli ikka punnvõrr, tootenimega "abimootoriga jalgratas", toodetud vennas-vabariigis
Lätis. "Riga-11" oli jooksvalt tooteliinil olev klassikaline punnvõrri mudel, mis maksis 150 rubla.
Kuna Mudas ja Muda-aftekatel käimiseks oli mul kindlasti võrri vaja, asutasin noorema venna kaasabil ja ainult enda huvides, vastava kogumiskassa. Pelgalt iseenda taskurahast poleks ma sellist rublahunnikut suutnud suveks kokku ajada, niisiis oli tegu hädavalega. Noorem vend oli veel ullike, kuulas alati vanema venna sõna ja talle oli kaunis lihtne selgeks teha, kuivõrd lahe asi see punnvõrr on.
Kogumiskassa oli teos omaette: korpuseks liimiga suletud pappkarp, varustatud
sisselaskepilu ja loenduritega (eraldi loendur sajaliste, kümneliste ja üheliste jaoks). Kassa oli dekoreeritud vastavasisuliste piltide ja õhutavate loosungitega, eks ikka selleks, et noorema venna silmis kogu üritust glamuriseerida. Valetasin kui seda ütlesin, need dekoratsioonid olid mulle endale rohkemgi olulised ja harduseingel oli alati kohal kui iga-nädalasel palgapäeval mõned rublad jälle kasti lasti.
Aja edenedes ja suve saabudes oli esimeseks teoks võrriost Muhu saarel. Luure näitas, et Hellamaa tööstuskaupade poes on just üks selline punane iludus olemas. Ei mallanud bensiinikanstrit organiseerida - mis te mõtlete, lähim bensiinijaam asus teisel marsruudil, kaugel ning sealtki sai bensiini kätte vaid talongidega, talonge aga müüdi vaid kindlates kauplustes - kondiauru jaoks sobimatu protseduur. Läksime siis jalgratastega otseteed võrrile järele. Poest koju sõtkusime kuivalt, ilma abimootorit kasutamata. Alul kordamööda, kuid peagi selgus et väikesest vennast pole asja. Kes on kordki seda asja elus proovinud, teab millest on jutt. Mis kuradi ABI-mootoriga JALGRATAS!
Poest koju oli 8km ja jõhkra väntamisega tuli pesast välja vasak pedaal. Nii et kepsul vint maas. Edasi vedasin abimootoriga jalgratast käe kõrval. Vahepeal panin võrri maha, jalutasin pisut maad tagasi ning liigutasin uuele positsioonile ka oma abimootorita jalgratta, kuna noorem vend ei saanud pikemas perspektiivis hakkama ka meie jalgrataste transportimisega. Nii et kokku siis 16km jala, sellest 8km võrri lükates, pluss 16km rattasõitu. Aastase ootamise ja ettevalmistuse järel moto-elamus missugune.
Kui ma aastaid hiljem Nõukogude Armeest tagasi tulin, oli noorem vend mu äraolekul müünud maha "meie" võrri (25 rubla eest) ja mu magnetofonilintide kogu (pikkused 525m, 375m, 270m, 180m; kiirused 19.05 m/s, 9.5 m/s, 4.75 m/s; tootja-tehased Slavitsh ja Svema; põhiline oli muidugi Slavitshi 525m lint 19 kiirusega, mis mahutas 2x45 minutit ning maksis 7 rubla ja 05 kopikat).
Mida see näitab? Esiteks seda, et suureks saades tegi mu noorem vend mulle tagasi. Ja teiseks seda, milline teema oli sõjaväkke minek. Järgmises elus, kui see kunagi lõpuks ka tuleb, algab ju kõik otsast peale. Karma kustutamine ja kosmilise mälu puudumine olidki vist need kategooriad, millistes noorem vend mu armeesse lahkumist vaatles.
¤ intervjuu
ERKKI HYVA: Tulemused tulevad iga ilmaga
Telefonisillal vestles Erkki Hyvaga lektor Wolly Frankfurt, keda konsulteeris dzhuudopagar Kalev Pulk. Frankfurti aparaadiks oli programmeeritav lauatelefon, Hyva kasutas tavalist kettaga telefoni. Ühendus ei katkenud kordagi.
TEADLANE: Teed muusikat, kas ka kuulad?
ERKKI HYVA: Minu muusikamaitse on niivõrd laia spektriga, aga ühte ma ütlen: minu jaoks on väga oluline instrumentalism, kui see jätab soovida, siis võtab kõva tüki maha. Milline on pillimehe tehniline tase - see läheb mulle alati väga korda. Olen võtnud selle valikukriteeriumiks. Aga kui ma leian muusikast mõne muu asja, mis on kümnest matsu pannud, siis olen andestanud tehnilise külje pealt.
Näiteks Rannapiga me oleme hingesugulased, kui ma küsisin, kuidas ühte tema lugu mängida, siis ta ütles mulle, et mängi nii nagu oskad. Me oleme Rannapiga sarnased ka, oleme mõlemad madukaalud. Ütleme nii, et olen natuke keskmisest suurem Rannapi fänn.
Istun siin galeriis ja võtsin kodust termosega kohvi kaasa, Tartus on praegu kõige odavam kohv: Melita, 48 krooni kilo. Ta on hea kohv, täiesti vahelduseks kõikidele teistele kohvidele, omapärase maitsega. Kui ma teda ükskord pakkusin autos oma sõbrale, siis ta ütles, et see on täiesti tasemel kohvi, kütab üles. Ja nagu öeldakse, hind määrab boonuse.
TEADLANE: Vahel on nii, et jõud saab otsa. Mida siis edasi teha?
ERKKI HYVA: No siin on ütleme siuksed kindlad asjad, et inimene peab kõigepealt pointi saama, et millest tal see jõupuudus on. Minu kuldreegel on: kõigepealt tuleb katsuda magada, üritada ükskõik mis viisil magama jääda, sest aju peab puhkust saama. Ja kui siis hommikul juba üles ärkad, siis hakkab looma, muidu võid lõpetada totaalse tervisehäirega. Minu point on see.
Ma kunagi töötasin Tartus kliinilises haiglas operatsiooniblokis, ja ma olin nii kirglik meditsiinifänn, et mõnikord pingutasin mõnikord üle - ei osanud oma jõudu noorena ei ala- ega ülehinnata ja sai lihtsalt teha. Oli vaja teha ja kedagi ei huvitanud, lihtsalt: tuli teha.
Vanasti oli ju nii, mehele öeldi: vot see asi on vaja ära teha. Aga see asi, mis talle pihku pisteti, sellega ei saanud seda asja teha. Siis ta pidi veel mõtlema, millega ta selle asja ära teeb. Aga kui ei ole millegagi teha, siis hakkad ise leiutama. Ise tehtud, endale tehtud, hästi tehtud. Sest iga looja peab oma tehtuga rahul olema - sest üle oma varju ei hüppa.
Hilja ei ole kunagi, unistused tuleb teostada. Inimene peab omal jalal ja oma isiku pinnal tõestama, kas ta on millekski kõrgemaks võimeline või ei ole. See ei päästa, et see läks halvasti ja too läks halvasti - see ei vabanda mitte midagi. Ikkagi tuleb edasi minna. Siin üks pani üleeile kaks pauku, kuppel lendas pealt ära, tuli, pani istuvatele inimestele vastu hambaid. No kas selline inimene siis saab kõrgelt lennata. Ladina keeles öeldakse "iror furor est" - viha on lühike hullumeelsus. Aga head teed ja õnne tal minna.
Omal ajal õppisin ladina keelt iseseisvalt, Treffneris küll polnud ladina keelt, aga mulle oli sümpaatne ja meeldis. Olin üldse tollal olude sunnil liiga mitmekülgne - oli tohutu kiirelt tohutu kaugele lendamise plaan. Nüüd on lihtsam: inimene on, tahab ja teeb - ja tulemused tulevad iga ilmaga.
Omal ajal pidi meeletult ponnistama - heliplaadile pääseda oli eelmises impeeriumis lihtsureliku jaoks ikkagi meeletu soov. Sest vanasti Apelsini meeste lendu kaifisid ikka terved areaalid. Need on nii väärt mehed, et vähe pole. Sest tol korral oli see, et kasvõi üleüldse stuudiosse pääseda, meeletu soov. Polnud isegi tasemel pille, keeltest rääkimata.
TEADLANE: Kes on sõber?
ERKKI HYVA: Kes on sõber inimesena jah? No ma arvan, et sõber on selline inimene, kes sõpra ei jäta hätta, kellega saab seljad kokku panna ja ütelda: vaata, me istume siin ja hoiame kokku ja ei jäta üksteist hätta. Igal juhul ei tohi moraalselt hätta jätta, ta võib ära käia või abi minna tooma, aga ta ei tohi moraalselt hätta jätta.
TEADLANE: Oled öelnud, et hea on minna, kui rada all.
ERKKI HYVA: Alati on hää kõndida, kui on kindel pind jalge alla - rada ei pea olema suur lai tee, ka kitsas rada võib viia sihile. Mul oli sel suvel selline semiootiline juhtum: olen ühe sõbraga ärilistes vahekordades ja mul oli ta vaja üles otsida Emajõe rannast ja otsustasin teekonda lühendada ja sattusin munadeni sohu ja silmini nõgestesse: hea, et ma veel tervelt välja tulin ja ära ei uppunud. See ongi parafraseering:
et hea, kui rada all on, aga õnn on seegi, et maapind on ikka all: olgu või raba all. Aga ma ikkagi sõbra sain kätte ja äriasjad sain korda aetud: küsimus oli mobiiltelefoni arve maksmises.
TEADLANE: Sinuga on nüüd raske ühendust saada.
ERKKI HYVA: Jah, mul nüüd ju telefon läks õnnetult, lõhkusin ta oma kirvekesega ära - Ericsson T628, tohutu ürgne variant. Ma armastasin teda väga, sõber Austraaliast tõi, mul õnnestus isegi telefonile antenn ise teha. Olen kahe asja mõrtsuk olnud - teine oli naturaal Gremona kitarr, mida sõimati naelakastiks ja ma ei tea, mida veel kõike. Ja ma küsisin siinsamas Legendis ühelt tütarlapselt, et kas sa mulle naiseks tuled. Ta ütles mulle: "Ei tule!" Umbes nagu - "Sõida seenile!". Siis ma vihastasin kogu oma muusiku imago ja elu ja kõige üle, et lõin käe läbi kitarrikarbi, hiljem vastu maad ja ise veel otsa.
Helistada mulle nüüd ei saa, aga ma helistan ise veel enne esitlust. Ühendust võib ju proovida ka juhtmete abil, aga see on raske asi, kuppel võib pealt ära lennata ja võib sattuda üldse hullumajja.
TEADLANE: Peangi lõpetama hakkama, aga muidu, Areen ja OP! tahavad ka sinuga lugu teha.
ERKKI HYVA: Ahnii, no väga tore, minul pole selle vastu midagi. Kui oled pillimehe tee valinud, käib kõik see kuulsus ja intervjuude tegemine asja juurde. Muidu inimesed ei usugi, et ma pilli mängin. Ütlen tänaval, et ma oskan pilli mängida - nad ei usu, ütlen, et ma oskan kümmet pilli mängida, siis nad naeravad. Sest ma ei ole kuulus. Kummaline, aga ei ole kuulus.
TEADLANE: Lõpetuseks: kuidas avaldada tänu?
ERKKI HYVA: Ma arvan, et tänu võib avaldada mitut moodi: väga suur tänu meile kõigile, kes me teeme midagi positiivset. Tänu on juba iseendas positiivsuse tekitamine, nii et ükskõik, mis me positiivset teeme, me avaldame tänu. Nagu öeldakse: ole plussis!
¤
TEADLANE REAALSES MAAILMAS
Internetist loobujatele on Teadlane saadaval ka paberilt mõnedes Tallinna ja Tartu kohvikutes ja plaadipoodides, Erkki Hyva plaadiesitlusel ja sisemaal ka horsemailiga.
TEADLASE TOIMETUSE KOLLEEGIUM
Artur Tõhk > toimetaja
Hõbevunts > toimetaja
Estrada > raadiouudised
Wolly Frankfurt > lektor
Kalev Pulk > konsultant
toimetuse e-mail: grill@kohvi.com